Vabavara

From eKool wiki
Revision as of 10:12, 22 September 2011 by Ene (Talk | contribs)

(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to: navigation, search


NB! Järgneva teksti autor on Edmund Laugasson, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi IT juht, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi Infosüsteemide Osakonna töörühma liige

Küsimus:

Kui inimene ei tee vahet odt, doc või docx failil siis ei ole mõtet hakata talle seletama programmide eripärasi ja tooma näiteid erinevate riikide propagandast („kokkuhoiust“).

Siis oleks viimane aeg hakata vahet tegema. Kogu äritarkvara maailm keerleb selle ümber ja summad on suured, mis selles äris liiguvad ning kurb on see, et see kõik tuleb maksumaksja taskust!

Kas olete kunagi selle peale mõelnud: tänu sellele, et õpetajad õpetavad usinasti MS Office-it koolides, jääb igal aastal ~500 inimest töötuks. Kuidas nii? See võib tunduda meelevaldse paralleelina aga nii see kipub olema. Sest just niipalju inimesi saaks aasta aega miinimumpalka (278,02€ - 2011.a.) kui arvestada ettevõtja palgafondina seda summat, mida avalik sektor igal aastal Microsofti tarkvara rentimise peale kulutab - 2,24 mln € ehk 35 mln EEK. See summa 14-kordistub hiljemalt 01.07.2014 kui saavad läbi need sõltuvuslepingud, mida ilmselt enamus koolipidajaid sõlmis, et veel vanade hindadega saada pikendust Microsofti tarkvara rentimisel. Seda juhul kui samas mahus tahetakse jätkata. Ilmselt siiski ei jätkata ja ma loodan siiralt, et maksumaksja rahaga osatakse midagi targemat peale hakata kui USA äriettevõtteid nuumata...

Teada on ju tõsiasi, et 01.07.2011 tõstis Microsoft oma tarkvara hinda haridus- ja teadusasutustele jt avalikule sektorile põhjendusega, et Maailmapanga andmeil on Eesti nüüd edukas ja jõukas riik.

Kui nüüd 01.07.2014 need ajapikendust pakkunud lepingud läbi saavad siis tuleb ligi 14 korda rohkem raha välja käia kui tahetakse samas mahus Microsofti tarkvara edasi rentida ja kasutada. See aga läheb kenakesti kalliks riigile, mistõttu ongi eelnimetatud neli LibreOffice-i riigihanget käima pandud - http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked Ehk siis juba täna tuleks vaikselt ette hakata valmistuma selleks, et kus ei ole väga karjuvat vajadust Windowsi programmide kasutamiseks siis tuleb need asendada vabatarkvaraliste analoogidega.

Kontoritarkvara on muidugi alles üks osa Microsofti-sõltuvusest vabanemiseks ja pakkusin siia juurde kohe terviklahendust Estobuntu näol, mis pakub kohe nii LibreOffice-it kui ka muid koolitööks vajalikke programme ja seda kõike jäädavalt tasuta. Kümneid tuhandeid programme saab veel mugavalt läbi tarkvarahalduskeskuse juurde lisada vastavalt vajadusele. Selle nimel on ka see leht käima pandud - http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ - et inimesed saaksid lugeda ja infot küsida ning seeläbi tasapisi valmistuda selleks momendiks kui 01.07.2014 saabub ning peab oma senised tarkvaraharjumused ümber vaatama.

Selles ei ole ka midagi halba - paljud riigid on sellest juba ammu aru saanud, et ega siis Microsoft niisama koolidele jt avaliku sektori asutustele tarkvara sisuliselt võileivahinna eest ei andnud. See on ikka selle mõttega, et koolid koolitaks oma kuludega tulevasi truusid kliente Microsoftile, mis tagab tulevikus kindla sissetuleku Microsoftile kuna need inimesed tööle minnes hakkavad ju seda tarkvara nõudma ja kasutama, mida nad koolis on õppinud.

Kuid just koolis kujundatakse harjumused ja tõekspidamised - õpetaja on ju autoriteet ja kui tema õpetab ning soovitab siis seda tänased õpilased ja tulevased töötajad, õpetajad, juhid ka kasutavad. Siis on tööandjad olukorra ees kus töötaja ei oska millegi muuga eriti tööd teha ja ei ole ka valmis eriti kohanema teistsuguse tarkvaraga, mis aitaks tööandjal konkurentsivõimelisem turul olla.

Tegelikult ei ole see vahe nii suur, et ei võimaldaks töötada - mõningase kohanemise järel on võimalik sama efektiivselt edasi minna - kõik oleneb muidugi ka inimestest - kuivõrd õppimisaltid nad on.

Väide:

Kes tahab see maksab tarkvara eest, kes ei taha see kasutab vabavaralisi ja nii lihtne see ongi.

See ei ole mitte nii lihtne. Seetõttu maksab Eesti riik teatud ametnikele riigieelarvest iga kuu palka MKM-is, et nad töötaksid välja jätkusuutlikud koosvõime raamistiku dokumendid ja need omakorda on juhisteks kõigile avaliku sektori asutustele, sh koolidele jt haridus- ja teadusasutustele.

Omavahelises suhtluses tuleb ikka vorming kokku leppida - muidu on tulemuseks paabeli segadus nagu seda praegu kipub olema elektrooniliste dokumentide vahetamisel. Üks teeb ühe programmiga ja teine teisega ning paigutus on sassis. Ka MS Office-i erinevad versioonid ei ühildu omavahel korralikult...

Liikluseeskirja ju täidetakse - sama lugu on koostööga elektrooniliste dokumentide osas, mida eKool majutab ja mida õpilastele edastatakse.

Kuna puutun nende asjadega tihedalt kokku siis tean neist asjust rääkida. Tegelikult peaks iga kooli IT-spetsialist olema kursis koosvõime raamistikuga ja selle nõuetega ning seda omakorda valgustama kooli juhtkonnale ja õpetajatele.

Õpilased on seda korduvalt öelnud, et õppetööks vajalik tarkvara olgu tasuta ja eestikeelne. Riigikoolidena ei saa me nõuda tasulise tarkvara ostmist või mis veel hullem - varastamist. Aga tasulise tarkvara tootjate failivorminguid peale surudes ja Eesti riigi koosvõime raamistikku eirates seda paraku tehakse.


Veebi jaoks ei ole olemas mingeid failivorminguid - need on olemas arvutis oleva tarkvara jaoks, mida veebiserveris kirjeldatakse MIME info abil - http://en.wikipedia.org/wiki/MIME - see ütleb veebilehitsejale, mis tüüpi failiga on tegemist ning veebilehitseja omakorda siis teab, mis programmiga seda faili arvutis avada. Kui seda MIME infot tõlgendatakse valesti või on vajalik programm arvutist puudu siis pakutakse lähim programm, mis siis seda faili avada üritab. Kui inimene ei süvene, mida avamiseks pakutakse siis püütaksegi avada vale programmiga.

Kuna OpenDocument on gzip-iga kokkupakitud XML-failide kogumik ehk sisuliselt arhiiv siis võib ka aru saada, miks seda mõnikord kui arhiivi üritatakse avada.

Kõige hullem selle asja juures on see, et kui pannakse veel linnuke peale, et edaspidi tee sellist tüüpi failide puhul automaatselt nii, et ava selle konkreetse valitud programmiga ning kui selleks vaikimisi valitud programmiks juhtub olema vale programm siis edaspidi püütaksegi kogu aeg vastavat tüüpi faile avada selle vale programmiga. Seda saab muidugi parandada veebilehitseja seadistustest ent see ei pruugi tavakasutajale enam jõukohane olla.

Väide:

Ma usun, et igal koolil on keegi targem inimene kes hoolitseb arvutite eest ja oskab seletada mis vahe on tasuta ja tasulisel kontoritarkvaral.

Selleks ei pea vast kedagi targemat vaja olema - see info on vast õpetajatele ka mõistetav - http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara

See tark inimene seal koolis võiks mainida ka Microsofti poolt koostatud Halloweeni dokumente, mille eesmärk on kunstlikult tekitada ühildamatust millegi muuga kui iseendaga: http://en.wikipedia.org/wiki/Halloween_Documents http://www.catb.org/~esr/halloween/

Ehk siis eesmärk on tekitada ühildamatust teiste programmidega, failisüsteemidega, failivormingutega ja selle mõttega, et inimesed oleksid sunnitud ostma Microsofti tarkvara ja firma omakorda saaks hiigelkasumeid sellelt lõigata. See on suures osas ka õnnestunud.

Lisaks, et efekt oleks täielik siis antaksegi koolidele seda väga odavalt või siis odavamalt kui jaekaubanduses, et tekitada olukord kus on palju inimesi, kes Microsofti tooteid kasutada oskavad. Siis see inimmass omakorda nõuab Microsofti tooteid oma tulevase tööandja juures ja saabki ring täis - Microsoft saab nüüd oma saamata jäänud kasumi (koolidele anti ju odavalt kätte) kuhjaga kätte kuna inimeste hulk, kes tema tarkvara kasutada soovivad, on piisavalt suur.

Tark inimene nimetab seda asja tootjalukuks (vendor lock-in - http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in) ehk siis kapseldades oma tähtsad andmed firmapõhistesse andmevormingutesse sõltume sellest (või nendest) firma(de)st, mille vorminguid kasutame. Samas kui kasutame avatud, patenteerimata ja ideaaljuhul standardiseeritud andmevorminguid (nt OpenDocument) siis ei teki tootjaluku probleemi ja seeläbi ollakse oma otsustes vabad - ei sõltuta teiste äriettevõtete suvast.

Kui Microsoftil tekib idee luua olukord kus nt MS Word 2010 poolt tehtud .docx ei avane MS Word 2007-ga siis on tal see vaba voli olemas. Siis on MS Word-i kasutajad sunnitud ostma uuema, 2010 versiooni, et tagada probleemivaba dokumendivahetus. Me parem ei räägi olukorrast kus nt 10 aasta pärast on seda MS Word 2007-ga tehtud .docx faili lahti saada... Meenutame kasvõi olukorda kus MS Works-iga tehtud failid juba mõnda aega peale selle programmi elutsükli lõppemist enam ka uuemates MS Office-ites ei avanenud. Samal ajal tolleaegne OpenOffice.org avas neid...

Igavesti vabalt ja tasuta internetist saadaoleva LibreOffice-i puhul aga saab alati internetist uusima versiooni võtta ja kõigile arvutitele paigaldada ja see tarkvara ei maksa ega hakka maksma midagi. Seetõttu ei ole ka uuema failivormingu versiooni väljatulekuga probleeme tarkvara uuendamisega. On selge, et aeg läheb edasi ning failivormingud arenevad ka. Tasulise tarkvara korral sõltutakse rahalisest seisust ent vabatarkvara korral ei ole seda probleemi.

Väide:

Milleks risustada listi! Neid tasuta tarkvara jehoova tunnistajaid on pool ilma täis. Jätaks listi sellest puutumata.

Ma küsiks, et milleks risustada arvuteid sellise tarkvaraga, mille eesmärk on meie kõigi taskutest võimalikult kiiresti ja palju raha kätte saada (mitte see, et sa oma töö kiirelt ja mugavalt tehtud saaksid) ning seeläbi tekitada sotsiaalseid probleeme ka ühiskonnas - maksumaksja raha voolab ju riigist välja enamasti ühele (või käputäiele) USA äriettevõttele... Miks peame teda (neid) nuumama ja oma rahva tööta ja majanduse unarusse jätma??


Edmund Laugasson Rapla Vesiroosi Gümnaasium