Kiili 22012011

From eKool wiki
Jump to: navigation, search


NB! eKooli arenguplaanid, et aidata koolidel jõuda uuele õpetamise, õppimise meetodile.
Sl1.png Järgnevas esitluses selgitatakse, millised on eKooli tegijate plaanid. Tahame anda ülevaate, milline on meie arvates HEA õppeinfo keskkond - ja milliseks eKool mõne aja pärast olema peaks.
Sl2.png Aastal 2002 küsisid koolid administratiivset infosüsteemi - oluline oli viia koolis tekkiv info paberilt arvutisse ja saada ülevaade koolis toimuvast. Koolijuhid tahtsid muuta arvuti iga õpetaja töövahendiks ja vähendada "paberite täitmist" ehk rutiinset tööd. Mõned koolid soovisid jagada infot õpilastele ja lapsevanematele.
Sl3.png Esialgne paari kooli idee ja unistus osutus elujõuliseks. Koolid otsustasid, et eKool aitab neil oma ülesandeid täita. Kui esimesed koolid liitusid omal initsiatiivil, siis tekkis varsti oluline survegrupp lapsevanemate näol ja naaberkoolide hea eeskuju tähtsust ei saa ka alahinnata. eKooli kasutajate arv kasvas; õpetajad harjusid arvuti kui igapäevase töövahendiga ja arvutid tõepoolest jõudsid nende lauale - riigi ja omavalitsuse toel või tänu koolijuhi aktiivsusele - sest raha jagajad teadsid, et õpetajal on arvutit vaja ja ta kasutab seda. eKooli kantud hinnete ja puudumiste arv kasvas samas tempos ka neil aastatel, kui eKooli koolide arv kasvas peamiselt väikeste koolide arvel.
Sl4.png Ja nii me jõudsime uude situatsiooni: tekkis koolide poolne surve muutusteks. Esimestel aastatel eKooliga liitunud koolide õpetajatel "hakkas igav" - nad olid õppinud olemasolevaid väheseid töövahendeid hästi kasutama ja nad teadsid, et on veel palju muud, mida õppeinfosüsteemi abil teha peab saama.

Meie arvates on kõigi koolide e-keskkondade järgmine väljakutse: kui nad ei toeta muutuvat õppimist / õpetamist ei ole nad enam kooli jaoks sobivad.

Sl5.png Tänased trendid on
  • mobiilsus - iga päev saabub meile kirju, kus õpilased nõuavad eKooli mobiili. Neil ei ole aega arvuti taga istuda.
  • kasutajate poolt loodud sisu on see, mis tänast Internetti toidab. Kooli kontekstis tuleb kindlasti teha vahet kureeritud, kontrollitud sisul ja kureerimata, vabal loomingul. Ise oma soovi, oskuste ja vajaduste järgi sisu toota ja see miljonitele inimestele kättesaadavaks teha ei ole kunagi nii lihtne olnud kui nüüd
  • see, et lapsed ise ja omaalgatuslikult kipuvad koduste ülesannete lahendamisel grupitööd tegema ei asenda siiski õpetaja poolt suunatud koostööd erinevate probleemide lahendamisel ja projektide elluviimisel.
Sl6.png Viimaste aastate koolirahva kokkusaamistel kõlab sageli märksõna "kool2.0" - visioon hariduse tulevikust, kus muutunud õppimine ja õpetamine kasutavad tehnoloogia pakutud võimalusi.
  • Õppimine on koostöö, koostöö peab muutuma klassiruumis tavaliseks ja olema kasutuses ülesannete lahendamisel ja kasutatavas metoodikas;
  • kool peab õpetama õpilase õppima sest täna me ei tea, milliseid pädevusi meie lapsed suureks saades vajavad.
  • maailm on muutunud, tundub, et KÕIK mida inimene on loonud on kättesaadav siin ja kohe; õpilast tuleb õpetada sellises maailmas hakkama saama; oma turvalisust säilitama; valikuid tegema ja vajalikku leidma.
Sl7.png Õppimine ei ole kunagi toimunud ainult koolis ja kindla õppekava alusel. Õpilane ja õpetaja õpivad kõikjal ja alati - uued teadmised, suhtlus ja mentorid on igale inimesele kättesaadavad ja seda just virtuaalses maailmas. Kool peab suutma erinevatest allikatest kogutud teadmisi ühendada ja seada süsteemi. Koolil peab olema võimalus võtta arvesse kõiki saavutatud tulemusi, lisada nende kohta esitatud tunnistused õpilase õpiteele.

Arenguks on vaja iga koolipere liikme teadlikku tegutsemist ning valmisolekut muutusteks. Muudatuste võtmeks on

  • õppekava, mis toetab individuaalset lähenemist ja valikuid;
  • õpetaja, kes teab, kuidas õpetatavat tervikuks siduda ja õpilaste koostööd korraldada ning
  • õpilane, kelle õppimise lusti ei tohi ära tappa.
Sl8.png Iga kool õpetab palju tähtsaid aineid, nendevahelise tasakaalu ja sisulised seosed loob kooli õppekava. Õppekava on plaan: mida ja kuidas meie kool õpetab. Kõik koolijuhid teavad, et eelseisval sügisel tuleb senised õpetamise harjumused üle vaadata, sest hakakb kehtima uus riiklik õppekava. Uue õppekava keskmes on õpilane, õppekava fookus on viidud õpetamiselt õppimisele. Seda toetavad uued nõudmised koolidele nagu näiteks kujundav hindamine; õpetajalt nõutakse, et kasutatav metoodika oleks last arvestav ja asjakohane.
Sl9.png tänane eKool annab koolile võimaluse muudatusi ette valmistada.
  • õpilane ja lapsevanem saab oma ainekaarte uurides näha oma õpetaja tunnikirjeldusi, seos tulemuste ja plaanide vahel on lihtsalt leitav;
  • saab kasutada kujundava hindamise põhimõtteid - hinnetele on lisatud tänaseks ligi 500 tuhat kommentaari, mis selgitavad õpilastele, milles ta eksis ja mida hästi tegi.

Uue riikliku õppekava käivitamiseks tehtavad ettevalmistused eKoolis ei ole aga kaugeltki valmis. Koolid vajavad paindlikkust individuaalsete valikute lisamisel, iga õpilase jaoks õppekava läbimise jälgimist ja õppekava tulemuslikkuse analüüsi.

Sl10.png kooli õppeinfosüsteemi õppekavaga seotud väljakutseteks on lisada
  • õppekava iga õpetaja jaoks lahti kirjutava töökava koostamise võimalus koos õppematerjalide kavandamisega. Töökavade põhjal saavad kolleegid julgemalt planeerida ainetevahelist koostööd ja koos õpetamist. Hea õpetaja saab oma töökava välja jagada ja eKool saab sellele lisada anonüümse statistilise tulemuste analüüsi.
  • kool tahab iga õpilase vajadustele vastavat õpiteed koostada. Õpilase valikud ei saa olla ainult oma koolis pakutavaga piiratud. Eriti keerulise õpitee koguvad õpilased, kes ei ela alaliselt Eestis või kellel on palju huvisid.
  • Õpilase poolt kogutud tunnistused peavad olema jagatud koolide vahel, vaja on erinevate koolide hinded ja õppekavad muuta võrreldavaks.
Sl11.png Iga koolis toimuva uuenduse võtmeisik on õpetaja. Kooli juhtkond ja kooli e-keskkond saavad igati toetada õpetaja personaalset arengut, julgustada teda uute meetodite ja töövahendite kasutusele võtmisel, jagada häid kogemusi.
Sl12.png Digitaalsest lõhest on moodne rääkida. Digitaalseid põliselanikke leidub nii õpetajate kui õpilaste hulgas, seal küll rohkem; digitaalseid immigrante samamoodi. Pigem on oskamatus sirm, mille taha poevad nii õpetajad kui ka õpilased, kui nad midagi teha ei viitsi või soovi.
Sl13.png eKool oma eelmises versioonis alustas õpetaja rutiinse töö vähendamist - päevikuga seotud aruandluse on enamasti õppealajuhataja töölauale nihutatud ja päevikus olev info jõuab õpilaste ning vanemateni kohe ja õpetajapoolse ajakuluta.

Eelmisest sügisest on kooli õppekavas iga klassi, aine ja kursuse sisu selgitav ainekaart ja aitab õpilastel ning vanematel saada aru aine eesmärkidest ja neilt oodatavast. Loomulikut vaid siis, kui kool on ainekaardi täitnud.

  • Sellel veerandil algas pilootprojekt kirjastustega õppematerjalide jagamiseks koolidele. Järgnevalt avame teenuse õppematerjalide jagamiseks koolide poolt ning koolide vahel. Edaspidi peab sel moel saama kättesaadavaks nii kontrollitud kvaliteediga õpisisu (mis kipub olema tasuline) kui ka õpetajate endi poolt loodu. Kvaliteedi kontrolliks on materjalide juures võimalus neid hinnata ja kommenteerida, iga materjali saab siduda ainete ja klassidega; õppematerjale saab osta (ka null euro eest) ja laenutada.
  • Nelja kuu jooksul on õpetajad lisanud kodustele ülesannetele ja kontrolltöödele 14 tuhat faili õppematerjale. Materjalidele saab viidata tunnikirjelduste ning ülesannete lisadena otse klassipäevikust.
  • Iga muudatus vajab aega, eriti kui tegu on õpetajaga. Hea näide on siin kujundava hindamise ehk hinde kommentaaride kirjutamise võimalus igale hindele. Alguses vastuseisu tekitanud tegevus on tänaseks paljude õpetajate tööprotsessi sulanud.
Sl14.png Need on esimesed sammud, õpetaja toetamiseks saab kasutada mitmeid uusi töövahendeid. Kui ette kujutada õpetaja tööd mõne aja pärast, siis - õpetaja Kalle alustab oma 8. klassi geograafia loodusvööndite ning Parasvöötme metsade teemat käsitleva tunni ettevalmistamist eKoolis asuva töökava üle vaatamisega. Töökava on õpetajale isiklik avastuste logiraamat, lingid asjaliku sisuga lehekülgedele on seetõttu mõistlik jooksvalt oma töökavasse kopeerida. Siia saab lisada muud materjalid - õpetaja enda poolt loodud failid (näiteks grupitöö juhendid), kooli raamatukogus olevate teatmeteoste artiklite viited, mida saab õpilastele laenutada eKoolist, e-töövihiku ülesanded, mis parasvöötme metsade kohta käivad.

Töökavasse saab lisada ülesannete kirjeldused ja kasutatavad failid. Järgmisel päeva tundi eKooli sisse kandes piisab tunnikirjelduse ja koduse töö juures töökavale viitamisest - kogu info kopeeritakse päevikusse ja sealt iga õpilase töölauale.

Järgmisel päeval annab Kalle oma klassile metsa kohta uurimisülesanded, moodustab töögrupid ja palub õpigrupi ajaveebi kasutades oma töö korraldada. Õpilased saavad ülesande lahendust illustreerida metsas tehtud videode ja fotodega. Ülesande saab eKooli kanda grupile korraga või ka igale üksikule õpilasele eraldi.

Kui Kalle tunneb, et on vaja end täiendada, saab ta lehitseda erinevate koolitajate plaane ja end kursustele registreerida ja selleks koolijuhi nõusolek saada. Lisaks saab Kalle oma aruannete põhjal panna kokku vastused õpetaja arenguvestluse küsimustikule.

Sl16.png Iga laps on uudishimulik, tahab kõike teada ja proovida. Siis tuleb ta kooli ja mõne aasta pärast ei taha osa lastest enam mitte midagi teada. Miks see nii on? nagu mäletate, kinnitas Linnar Viik haridusjuhtide konverentsil , et koolis tuleb lähtuda õpilase väärtusruumist - anda valikud, õpetada vastavalt lapse vajadustele. Õppimist iseloomustab koostöö, lust, kiirus, innovaatilisus.

Tegelikult on kool õpilase jaoks ja peab lähtuma tema huvidest.

Sl17.png õpilased teavad, millist kooli nad tahavad.... ja ükski slaidil olevatest nõudmistest ei ole ülearune. eKooli valikud õpilasele pakutava osas püüavad kooli jaoks nendele nõudmistele vastava keskkonna loomist lihtsamaks teha.
Sl18.png Tänases eKoolis
  • teab õpilane, mis on eelseisvad kursused ja mida ta hakkab õppima. Loomulikult ainult siis, kui kool on selle info tema jaoks sisestanud.
  • õpilasele ei ole hinne enam vaid number, vaid üks element infovoos: hindega koos näeb ta tunnikirjeldust või kontrolltöö ülesannet. See loob eeldused teadlikumaks suhtumiseks, võimaluse tulemuste analüüsiks. Hea õpetaja selgitab õpilase tehtud vigu ja annab juhised järgmisteks sammudeks.
  • Ülesannete haldus toetab õpilase aktiivusust. Ülesannet saab iseenda jaoks kommenteerida ja seda tehtuks märkida. Kokku on "ära tehtud" 1 miljon 750 tuhat ülesannet. Lõpetatud ja hinnatud ülesandele saab õpilane anda omapoolse tagasiside ja tulemust esitada oma ajaveebis. Igaüks saab ise endale ülesandeid võtta ja nende täitmisel juhtunut reflekteerida.
Sl19.png Vaatasime õpetaja Kalle koolipäeva. Õpilane Juku saab teha valikuid oma õppekavas, nooremates klassides oma vanemate poolt suunatuna, edaspidi oma huvidest lähtuvalt. Ta saab valida traditsiooniliste ja virtuaalkoolis toimuvate kursuste vahel, näiteks leida teda huvitava geenitehnoogia aluste kursuse naaberkoolist. Kõik lõpetatud kursused kogunevad kooli jaoks õpilase õpiteele. Kui Juku on hea lumelaudur, siis tema kuldmedal Euroopa noorte meistrivõistlustelt annab talle kehalises kasvatuses kursuse lõpuhinde ilma et ta üheski tunnis oleks käinud.

Et Juku viibib pikalt treeninglaagrites, siis jälgib ta oma klassi õppetööd eKoolist, saab individuaalseid ülesandeid ja esitab nende lahendusi õpetajale digikujul. Siiski ei tähenda ära olemine et ta töögruppide ülesannetes kaasa ei saaks lüüa. Ning muidugi tuleb Juku alati, kui ta tagasi kodus on, kohe kooli ja teeb kontrolltöid paberil, vastab järele suulist suhtlust nõudvaid ülesandeid. Sest vihikud, raamatud ja vajadus osata kirjutada ilma arvutita ei kao kuhugi.

Tegelikult on juba täna õpilasi, kes just niimoodi õpivad, nende toetamiseks saame eKooli poolt palju rohkem ära teha.

Sl20.png Kool peab muutuma hoonest kokkusaamise kohaks, kus õpilased ja õpetajad moodustavad küsimuste esitamist toetava kogukonna, mis tahab reaalsest elust rohkem teada saada.
Sl21.png eKool on olnud kooli kogukond 2002. aastast.

Eelmisel sügisel muutus mahukamaks info, mis vanematele koolis toimunu kohta antakse. Paljudele vanematele see meeldis, aga oli piisavalt erinevatel seisukohtadel olijaid.

  • eKoolis on nüüd rollipõhiselt on loodud suhtlusgrupid õpilastele, lapsevanematele, õpetajatele.
  • kool saab anda teada eelseisvatest sündmustest
  • kooli ajaveeb lubab koolijuhil kasvõi iga nädal avaldada oma inimestele innustavaid mõtteid ja anda teada koolipere saavutustest. Ajaveebile saab lisada pilte ja videosid, mis info huvitavamaks muudavad. Tänaseks on ajaveebi artikleid koostatud ligi 7 tuhat.
Sl22.png et ka kool teaks, mis toimub, tahab eKool teha võimalikuks oma kogukonnalt
  • tagasiside kogumise ja küsitluste tulemuste analüüsi
  • lisada arenguvestlused, mis annavad võimaluse lisaks lapse arengu kaardistamisele tunda huvi vanemate plaanide vastu, eesmärke seavad seada kõik osapooled ja nende täitmist kontrollida samamoodi.
Sl23.png Koolid on aastate jooksul teinud sadu ettepanekuid neile oluliste töövahendite lisamiseks.

eKooli areng on suunatud õppimisele ja õpetamisele. See on meie tugevus. Õppekavale toetudes saab lisada ja arendada teisi tegevusi, millest lühikese ülevaate eespool andsin. Teised koolile olulised teenused peavad toimima õppeinfosüsteemiga liidestatult.

Sl24.png Iga koolis toimuva muudatuse kiirus ja ulatus sõltub õpetajast, koolikultuurist ja eestvedamisest ehk siis kooli juhtkonnast. eKool tahab toetada toimuvaid muudatusi ja lükata töövahendid õpetaja käeulatusse.

Kooli e-keskkond võib toetada ja võib takistada soovitud suunas liikumist. Silmas tuleb pidada, et iga kool on omanäoline, seega ei saa olla olemas universaalseid lahendusi. Kooli jaoks sobiva e-keskkonna tulevik on liidestamises - kool ise otsustab, mida kasutab ja milliseid teenuseid rakendab.

Sl25.png Liidestamine eeldab erinevad kooli e-keskkondi, mis oskavad omavahel infot vahetada. Nii saame olukorra, kus lisaks põhitegevusele ehk klassipäeviku täitmisele ja seotud aruandlusele kasutavad koolid erinevaid mooduleid ja kokkuvõtteks ongi tegu suhteliselt erinevate infosüsteemidega. See võtab kindlasti maha nende koolide pingeid, kes täna kinnitavad, et vajavad ainult päevikut ja kõik muu tuleks ära võtta.
Sl26.png Kiire võimalus saada kooli vajadustele vastavat teenuste paketti on kolmandate osapoolte tooted; liidestatuna õppeinfosüsteemiga. eKooli ongi modulaarselt üles ehitatud, tegelikult avanevad kõik kooli poolt käivitatavad tegevused eraldi akendes, meenutage kasvõi klassipäevikut või aruandeid. Iga moodul vajab teatud sisendinfot, näiteks kasutaja õiguste kohta ja saab omalt poolt lisada infot eKooli teistesse tegevustesse. Kellega võimalik, saab andmete vahetuse korraldada üle x-tee.

Kindlasti ei hakka me oma kasutajaid jagama; liidestatud teenused hakkavad toimima kui eKooli osad ja nende kasutamise otsustanud koolide jaoks kokku seotuna. Murelikuks teeb, et seni puudub õppeinfosüsteemide vahel andmevahetuse alane koostöö.

Sl27.png Ja nüüd kutsun täna siia kogunenud koolijuhte ja arendajaid koostööle. Meil kõigil oleks lihtsam, kui on lepitud kokku kooli õppeinfosüsteemidele infovahetuse standard. Standard annab võimaluse õpilasele kooli vahetades hinded kaasa panna, riigil oodata sarnaseid andmeid hoolimata kooli kasutatavast tarkvarast. Eestist suuremates riikides on need nõuded olemas, kuigi seal on koolide e-keskondade turul kordades rohkem osalejaid.
Sl28.png eKool ei ole valmis ja ei saa loodetavasti kunagi valmis. Ikka on koolidel häid ideid, kuidas võimalusi lisada, laiendada ja mugavamaks muuta.

Soovime edu kõigile, kes ka soovivad Eesti koolidele õppeinfosüsteemi pakkuda. Oleme ikka ja alati teel, liikumas uute võimaluste poole. Põhjamaa inimeseda teavad, et hange esimest rada tallata on raske, aga mida rohkem inimesi seda rada kasutanud on, seda kergem on seal kõndida. Ootame meie järel sammujatelt ausat ja läbipaistvat konkurentsi. Täna peame kõik oma mugavustsoonist välja astuma, meeldib see meile või mitte.